Andoni Iraola juhib nüüd Liverpooli ja on oma karjääri tipus, kuid tema treenerikarjäär algas Küprosel AEK Larnacaga ja lõppes vallandamisega. Adam Bate uurib, mis läks valesti ja kas tema hilisemat tõusu oleks võinud ette näha.
Ei iga edukas karjäär algagi suurejooneliselt, kuid Iraola teekond Anfieldini on erakordne. Seitse aastat tagasi vallandati ta oma esimeselt treenerikohalt pärast võitudeta seeriat Küprose kõrgeimas liigas, kus ta juhtis Larnacat.
Iraola õppis kogemusest ja ehitas karjääri Hispaanias uuesti üles. Mirandesis töötades ja seejärel Rayo Vallecanos ning Bournemouthis silma paistes teenis ta võimaluse Anfieldil. Vanad kolleegid peavad tema tõusu kindlasti huvitavaks vaatepildiks.
Kas mõni inimene uskus sel jaanuaripäeval, kui Larnaca mängis kodus 2:2 viigi Ermis Aradippouga? Too meeskond lõpetas hiljem liiga viimasena. Viik pikendas liigamängude võiduta seeria kuueni ning Iraola maksis selle seeria eest ametikohaga.
Märgid, mis tulemustest kaugemale ulatusid
Kas oli tunnuseid, mis viitasid, et Iraola on määratud suuremaks, ja et teda lihtsalt tabas Küprose klubi ülekiire vallandamiskultuur? Rääkides Larnacas tema juhendamisel mänginud David Catalaga, selgub, et märke oli.
„Tal olid juba väga selged ideed selle kohta, mida ta tahtis,“ ütleb Catala. „Seda nägi kohe ning kõik mängijad rääkisid, et temast saab suurepärane treener. Aga jõuda sellele tasemele? Öelda, et ta juhib kunagi Liverpooli? See on suur väide.“
Iraola oli kogu oma mängijakarjääri veetnud Euroopas, Athletic Clubis, enne lühikest ajavahemikku New York City meeskonnas Ameerikas. Esimene samm treenerina Larnacas viis ta mugavustsoonist välja, ehkki klubis oli ka hispaanlasi.
Tema algus oli muljetavaldav. Eurooopa Liiga alagruppide eelringides jagus võitudeni Dundalki, Sturm Grazi ja Trenčíni vastu. Samavõrd oluline oli, et Larnaca mängijad võtsid Iraola selged ideed hea meelega omaks.
„Küprose klubi jaoks oli Euroopa Liigas mängimine uskumatu,“ selgitab Catala. „Ja tema tehtud töö oli hea. Need olid samad ideed, mida ta nüüd Liverpoolis tahab: kõrge pressing ning agressiivsus nii palli kaotades kui ka valdades.“
Tollal Küprosel oli selline lähenemine väga haruldane. „Mängu rütm seal oli väga aeglane. Sain seal mängida kuni 38-aastaseks, sest rütm ei olnud nii kõrge.“ Iraolal oli aga teistsugune mänguarusaam, mille ta oli omandanud Bilbaos Marcelo Bielsa käe all.
Catala selgitab: „Tema juures oli kõik plahvatuslikum, rütm oli kiirem ja intensiivsus suurem. Näed, kuidas Marcelo tegi seda Athletic Clubis. Mäletan, et mõnikord oli meil samamoodi. Hullud asjad, nagu mehe järgi käimine kogu väljakul. Mängijana oli see hull.“
Ta tunnistab nüüd, et see oli pilguheit jalgpalli tulevikku. „Jalgpall on läinud sellises suunas. Nii tuleb pressida. See muutis mängijate mentaliteeti.“ Isegi selle riigi jalgpalli. „Ta muutis Küprose liiga rütmi veidi.“
Miks tulemused langesid
Mõnda aega töötas kõik. Detsembri alguses, 10 mängu järel, oli Larnaca liigas teisel kohal, vaid Limassol oli nad selle perioodi jooksul võitnud. Iraola meeskond oli tegelikult eespool kuuekordset järjestikust meistrit APOELit ning lõpuks meistriks tulnud meeskonda.
Siis aga kõik kiiresti lagunes. Kodus kaotati 1:5 Bayer Leverkusenile Euroopas, mille vahele jäi kolm võiduta väliskohtumist saarel. Kodune kaotus väikese vahega suurendas survet enne lühikest jõulupuhkust.
Võõrsil kaotati Omonialе ning sellele järgnes viik nõrgemaks peetava Ermisega, mis pitseeris tema saatuse. Mängu vormis tehti mõningaid muudatusi, kuid suuremaid mitte. „Ta ei muutnud oma mõtlemist palju selles osas, kuidas mängida eri vastaste vastu,“ meenutab Catala.
Tõeline õppetund oli see, et isegi keskkonnas, mis pidi olema kaugel tähelepanu keskpunktist, mis oli kõrgprofiilse mängija jaoks tema mängupäevil, tuleb jalgpallis rõhk kiiresti. „Kui sa ei saavuta tulemusi, on raske omanike usaldust säilitada.“
Catala selgitab: „Küpros on treenerite jaoks väga raske, eriti noorte treenerite jaoks, sest klubide omanikud on väga kirglikud. Hetkel, kui tulemusi ei tule, vallandavad nad treeneri nagu oleks ta lihtsalt pähkel.
Kui kaotad mänge, eriti nõrgemate vastu, räägivad fännid kohe omanikuga ning omanik läheb marru. Sa ei saa stabiilsust, mida noor treener tegelikult vajab. Just see juhtus Andoniga.“
Õppetund, mis jäi
Catala, kes hiljem ise Larnacat juhendas ja jäi ametisse veidi kauemaks kui Iraola, on püüdnud oma vanalt treenerilt õppust võtta. Tema arvates on Iraola sellest kogemusest kasu saanud. „Esimene koht oli siiski hea valik,“ kinnitab ta.
„Küpros ei ole kellegi jaoks lihtne töökoht, kuid see on hea koht noorele treenerile karjääri alustamiseks. Tal oli võimalus juhendada meeskonda Euroopa Liigas, näiteks. Kahjuks on jalgpall praegu kõikjal väga ebastabiilne kõigi treenerite jaoks.
See oli lühike periood. Kuid ta on Küprosel palju õppinud, kuidas situatsioone juhtida. See oli tema esimene töökoht ja sellest tuleb midagi võtta. Kindlasti on ta sellest ajast palju arenenud ja endast välja kasvanud.“
Liverpooli peatreeneriks tõusmise kohta ütleb Catala: „Olen tema üle õnnelik. Kui vaadata viimaseid aastaid, on selge, et ta on suurepärane treener. Ma ei saa öelda, et ma seda ootasin, kuid see on pisut üllatus.“ Larnaca vallandamisest Liverpoolini – kuidas see muidu oleks võimalik olnud?