Tottenhami särav paar Dejan Kulusevski ja James Maddison on pärast pikka vigastuspausi tagasi ning nende naasmine annab Roberto De Zerbi projektile uut hingamist, kui Spurs hakkab tabelis ülespoole vaatama.
Kulusevski naasmisel polnud suurt emotsionaalset sõnavõttu, vaikset mõttehetke ega haavatavat pilku taevasse. Lühike vahetus sageli kirglikult žestikuleeriva De Zerbiga, pilk taktikatahvlile ja rootslane läks väljakule, mida tervitas möirgega 60 000-pealine Spursi publik.
Esimene liigavõit kodus
Kulusevski enesetu ja jumalakartliku loomuse tunnistus on see, et ta suutis oma emotsionaalse naasmise kõrvale jätta ning aidata Spursil kindlustada hooaja esimese kodumängu liigavõidu Coventry vastu.
De Zerbi tõi Kulusevski mängu siis, kui matš oli tasavägine ja Coventry surus viigivärava järele. Oli selge, et terasepilgune rootsi mängujuht polnud platsil vaid moraalse toe pärast.
Tema tormilised jooksud äärekoridoridesse viisid Spursi väljakul kõrgemale ajal, mil meeskond ähvardas oma karistusalasse tagasi tõmbuda. Kuigi vigastuspausi oli kestnud ligi 18 kuud, ei paistnud Kulusevskil füüsilisi piiranguid, kui ta Coventry tagajalgadele surus.
Lõpuvilel käis läbi Tottenham Hotspur Stadiumi kergendustunne. Kulusevski andus emotsioonile, mis oleks veel mõne kuu eest tundunud võimatu, ning jagas pikka kallistust James Maddisoniga, kes on samuti käinud oma teekonna tagasi vormi.
„Kujuta ette, et sa ei saa hingata“
Tunnelis ajakirjanikega rääkides kirjeldas Kulusevski, kuidas ta oli oma lähedastele öelnud, et ei pruugi enam kunagi jalgpalliväljakule naasta. Siis jooksis justkui juhuse tahtel mööda tema tütar, seljas särk kirjaga „my hero, 526“. Perekond on olnud tema liikumapanev jõud ja tahe naasta ka siis, kui see tundus võimatu.
„Kujuta ette, et kõik loobuvad sinust. Kujuta ette, et sa ei saa, ja jalgpall on minu jaoks nagu hingamine,“ ütles Kulusevski, peatudes, et mõtiskleda enda ja perekonna jaoks tähtsa õhtu üle.
„Kujuta ette, et sa ei saa kaks aastat hingata, aga sul on ikka perekond, sa ilmud kohale, teed seda naeratusega, oled koos meeskonnakaaslastega, tõstad neid üles, ja see nõuab palju armastust, palju julgust ja palju usku.“
Uus õhkkond riietusruumis
Maddisoni ja Kulusevski tagasitulekuga mängis Spurs enesekindlamalt ja täpsemalt. De Zerbi usub, et „nendega riietusruumis on teistsugune õhkkond“.
Tegemist on erinevate karakteritega, kuid sarnaste teekondadega. De Zerbi teab, et Spurs peab Maddisonilt ja Kulusevskilt innustust otsima nii väljakul kui ka väljaspool seda.
Haruldane kodune võit, alles kuues viimase 37 kodumängu jooksul liigas, oli suuresti tingitud just Maddisoni mõjust tema esimeses algkoosseisumängus 17 kuu jooksul, kuid ka Kulusevskist. See näitas Spursile täpselt, mida on puudu jäänud.
Põhja-Londoni klubi probleeme on lugematu hulk, kuid pole juhus, et ilma Maddisoni ja Kulusevskita on meeskonnal puudunud loovus ja veendumus.
Kui Spurs tahab sel hooajal edasi liikuda, teeks ta hästi, kui õpiks Maddisonilt ja Kulusevskilt. Nende vaimne vastupidavus on eeskujuks ülejäänud meeskonnale ning seda on seni napilt olnud.