Inglise jalgpalli rahandus on “ohtlikult haavatav”, sest enamik klubisid elab finantskatastroofi äärel. Seda väidab sõltumatu jalgpalliregulaator (IFR) maamärgilises raportis “State of the Game”.
Uuring näitas, et 94% klubidest on kahjumis ja üle 60% EFL-i ning National League’i klubidest on tehniliselt maksejõuetud. Regulaator hoiatab “ohtliku kokteili” eest, mis koosneb kasvavatest võlgadest ja liigsest sõltuvusest omanike rahast. See seab ohtu nii klubid kui ka fännid.
Raport toob välja ka, et hoolimata Premier League’i majanduslikust edust on liigade vahelised ja liigasiseste klubide vahelised finantslikud “kukkumise piirjooned” oluliselt kasvanud.
Peamised näitajad
- 94% klubidest viie esimese Inglise liiga hulgas tegi 2025.–2026. hooajal kahjumit.
- 17 klubi EFL-ist ja National League’ist oleks kahjumis isegi siis, kui nende mängijad mängiksid tasuta.
- 66% klubidest ei suuda ilma uue omanikurahata vastu pidada üle 90 päeva.
- 29% klubidest teatas, et ilma sellise rahata ei püsi nad üle 30 päeva.
- 68% klubidest ei ole varuplaani juhuks, kui omanik peaks lahkuma.
IFR väidab, et “liiga aluse all olev vundament on tugevas pingeseisus ja vajab kiiret reformi”. Raport peaks olema “äratuskell” kogu Inglise jalgpallile.
IFR-i juht David Kogan ütles: “Seitse kümnest klubist tegutseb nii, et kui nende mängijad mängiksid tasuta, läheksid nende mittemängimisega seotud kulud tõttu pankrotti. Kolmkümmend kaks klubi tegutseb ainult 30 päeva sularahaga. Kui omanik ei otsusta kuu lõpus raha maksta, lähevad need klubid pankrotti.”
“See on väga, väga riskantne stsenaarium. Nüüd on aeg nende probleemidega tegeleda, enne kui raha otsa saab. Me saame maja parandada, kuni päike veel paistab, ja just seda on meie roll selles protsessis,” lisas ta.
IFR, mille ülesanne on parandada klubide finantsjätkusuutlikkust, tõi välja kuus murekohta finantsriskide osas. Regulaator kutsus klubisid üles looma tugevad varuplaanid juhuks, kui omanikurahastus peatatakse.
Premier League ja EFL pole pärast aastaid kestnud läbirääkimisi veel leppinud kokku uues rahastusleppes, mis jagaks ülemise liiga tulusid laiemalt kogu liigasüsteemi vahel. IFR-il on õigus sundida kokkulepet vastu võtma. Regulaator hoiatab, et “kui jalgpall ei leia lahendust, kaalume oma järgmisi samme ja kasutame kindlasti kõiki oma volitusi, et tuua kaasa püsiv muutus”.
Raport nõuab ka kulude kasvu tõkestamist ning klubidelt selgitust, kuidas nad arvestavad fännide arvamustega ning kuidas nad parandavad juhatuse mitmekesisust ja juhtimist.
Premier League, EFL, Inglise jalgpalliliit (FA) ja jalgpallifännide ühendus (FSA) on kõik avaldanud avaldusi, milles tervitavad raporti tulemusi.
Klubid müüvad tulevasi üleandmistasusid
Viimase viie aasta jooksul on kasvanud trend, mille käigus klubid laenavad tulevikus saadavaid üleandmistasu osamakseid, et saada kohest rahalist sissetulekut. Seda nimetatakse “üleandmisrahastuseks” ning see on muutunud “üha olulisemaks likviidsuse allikaks”.
Hooajal 2020–2021 oli üleandmisrahastus 55 miljonit naela. Hooajaks 2024–2025 oli see kasvanud 779 miljoni naelani, mis on enam kui 14-kordne tõus. Praegu on umbes 1,2 miljardit naela tulevasest üleandmistulust juba rahastustehingutega ära kasutatud, mis on peaaegu 22-kordne kasv võrreldes hooajaga 2020–2021.
Kogu Inglise jalgpallis on üleandmiskulud ligikaudu 3,3 korda suuremad kui üleandmississetulekud. Hooajal 2025–2026 teatasid Inglise klubid umbes 4,8 miljardi naela suurustest üleandmiskohustustest, kuid ainult 1,5 miljardi naela suurustest üleandmisnõuetest. Netoüleandmisvõlg on seega umbes 3,3 miljardit naela.
EFL-i halvenev finantsseis
Raport väidab, et finantsolukord halveneb kõigis EFL-i ja National League’i klubides. Enamikul Championship-, League One- ja League Two klubidest on alla 30 päeva sularaha.
Üle 60% EFL-i ning National League’i klubidest on kohustusi, mis ületavad nende varade bilansilist väärtust. Kakskümmend klubi, peamiselt Championshipist, League One’st ja National League’ist, kulutas üle 80% oma tuludest mängijate palkadele. Enamik League One klubidest kulutab mängijate palkadele üle 40% tuludest, kaks neist isegi üle 100%.
Palgakulud on kasvanud kõigis liigades ajavahemikus 2021–2022 kuni 2025–2026: Premier League’is 33% ning Championshipis 32%.
Küsitletud EFL-i klubide omanikest 17 18-st (94%) toetasid rangemaid kulude kontrolli meetmeid. Üks investor ütles raportile: “Kõige suurem probleem on mängijate palgad.”
League One klubide keskmine kahjum kasvas 1992–1993. aasta 6% tuludest peaaegu 50%-ni hooajal 2024–2025. League Two-s on see praegu 40%.
Paljud klubid sõltuvad omanike rahastusest nõudlikult, saades aasta jooksul sagedasi rahasüste. Enamikul EFL-i ja National League’i klubidest puudub varuplaan juhuks, kui omanik ei suuda või ei soovi rahastamist jätkata. Kuna nende võimalused alternatiivsete rahastusallikate kasutamiseks on piiratud, on nad eriti haavatavad.
“League One ja League Two klubid saavad uue Premier League’iga sõlmitava lepingu kaudu oluliselt rohkem rahastust,” ütles Kogan. “Seda raha kasutatakse koos arendusfondi ja likviidsusfondiga, et aidata neil üle raskuste, millega nad praegu kokku puutuvad.”
Raport märgib, et paljud jalgpalliklubid “ei vasta praegu Jalgpalli Juhtimise Seaduse nõudele hoida piisavaid finantsressursse”. Klubidel on selle standardi täitmiseks aega kuni mai 2030.
“Omanikud on väga hästi teadlikud vajadusest kehtestada mingi järjepidev struktuur, mille raames kulusid juhitakse,” ütles Kogan. Ta lisas, et uus finantsjaotuslepe Premier League’i ja EFL-i vahel on lähedal.
Lõhe Premier League’i ja ülejäänud liiga vahel
Pole uudis, et lõhe Premier League’i ja Championshipi vahel on kasvanud. Hooajal 1992–1993 teenis keskmine Premier League’i klubi 10,5 miljonit naela, mis oli 2,7 korda suurem kui keskmise Championshipi klubi 3,9 miljonit naela.
Hooajaks 2024–2025 oli see summa kasvanud 341 miljoni naelani, mis on 8,7 korda suurem kui teise liiga keskmine 38,9 miljonit naela.
Ka lõhe Championshipi sees on kasvanud, osaliselt seetõttu, et langusvastased maksed on suurenenud. Ajavahemikus 2007–2008 kuni 2025–2026 kasvas mittelangusvastase Championshipi klubi solidaarsusmaksete summa Premier League’ilt 0,9 miljonilt naelalt 5,3 miljoni naelani. Esimese aasta langusvastase klubi maksed kasvasid aga 12 miljonilt naelalt 48,7 miljoni naelani.
Ka kuue suurima klubi ja ülejäänud Premier League’i vaheline absoluutne tulude lõhe on oluliselt laienenud. Hooajal 1992–1993 teenisid kuus suurimat klubi keskmiselt 9,4 miljonit naela rohkem. Hooajaks 2024–2025 oli see keskmine tulude vahe kasvanud 421 miljoni naelani.
Suurte kuue klubi osa Premier League’i tuludest on 56%, ülejäänud 14 meeskonna vahel jagunevad ülejäänud 44%.